Targalt planeeritud ja roheline Viimsi
Vallaarengu puhul peame
arvestama rahvastiku suuruse, veevarude ja infrastruktuuriga, et vältida
üleelamuarendust. Kõik detailplaneeringud peavad olema kooskõlas kehtiva
üldplaneeringuga ning arendusi vaatame läbi keskkonnasõbraliku prisma. Avaliku
ruumi kvaliteedi määrab tasakaal eri osade vahel. Viimsi avalik ruum arvestab
võrdselt kõigi inimeste vajadustega, sõltumata nende soost, vanusest või
võimetest.
Pooldame valla eri asulate tasakaalustatud arengut ning suuname investeeringuid ka keskusest kaugematesse piirkondadesse. Meie eesmärk on tõsta kohaliku elu kvaliteeti ja kaasata külade kogukonnad otsustusprotsessi. Selleks korraldame külakoosolekute sarja ning koostame koos kogukondadega iga küla prioriteetsete tegevuste ja investeeringute nimekirja.
Puhkuseks ja kvaliteetseks vaba aja veetmiseks arendame hästi läbimõeldud rekreatsioonialasid. Lapsed, eakad, lapsevankriga vanemad, ratastooliga liikujad ja jalgratturid on liikluses kõige nõrgem ja haavatavam pool, kelle turvalisus on meie prioriteet. Sõiduteede rajamine ja hooldus on olulised, aga ei saa tulla teiste liikumisviiside arvelt. Taristu ja liikluskorralduse planeerimisel rakendame 8-80 printsiipi, mille kohaselt on avalikus ruumis liikumine turvaline nii 8- kui ka 80-aastastele.
- Kehtestame uue üldplaneeringu, mis tagab valla territooriumi tasakaalustatud ruumilise arengu rohelise aedlinnana.
- Vallaarengu puhul arvestame rahvastiku suuruse, veevarude ja infrastruktuuriga, et vältida üleelamuarendust.
- Kõik detailplaneeringud peavad olema kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Detailplaneeringu algatamine on läbimõeldud ja järgib üldplaneeringu põhimõtteid mere- ja looduskeskkonna kaitsel.
- Eraldame
kindla eelarveressursi väiksemate projektide elluviimiseks külakogukondades, mis parandavad
märkimisväärselt külade elukvaliteeti või aitavad lahendada kogukonna
igapäevaseid probleeme. Loome digitaalse
ettepanekute platvormi ning seame eesmärgiks viia projektid ellu kiiresti ja liigse bürokraatiata, tuginedes kohalikele teadmistele ja initsiatiivile.
- Haabneeme keskuses ja Viimsi aleviku kortermajade juures rakendame
elava linnatänava põhimõtteid, millega tagame turvalise ja mugava tänavate
kasutamise ka jalakäijatele ja kergliiklejaile.
- Pooldame
kogukonnapõhiseid lahendusi ja edendame vabatahtlikku tegevust, mis aitab
vähendada projektide kulusid ning suurendada ühiskonna sidusust.
- Haabneeme rannapiirkonda on rajatud avalikud grilli- ja piknikuplatsid, statsionaarsed lauad einestamiseks ning multifunktsionaalsed päikesevarjud. Haabneeme ranna mänguvaljak ja ronimisala on kaasajastatud ja vastab igas vanuses rannalise ootustele.
- Soodustame matkaturismi ja loome telkimis-, karavan- ja matkabusside parkimisplatsi koos vajaliku taristuga.
- Üldkasutatavas rannas on avalikud tualetid aastaringseks kasutamiseks ning jalgade pesu võimalus.
- Paigaldame rannapiirkonda ja rahvarohekatesse kohtadesse avalikult kasutatavad veevõttu kohad puhta joogiveega.
Tõstame looduskaitsealast teadlikkust koostöös valla haridusasutuste ja kogukondadega. Keskkonnasõbralike valikute tegemiseks kaasame kogukonda. Teavitame elanikke enam keskkonnaalastes küsimustes nagu prügisorteerimine, kaitsealused taimed ja loomad, igaühe looduskaitse, valgus- ja mürareostus, elurikkus niidul ja metsas. Katkematu rohekoridoride võrgustik on vajalik loomade vabaks liikumiseks
Vastutustundlikult arengut planeerides loome paremad tingimused nii iseendale kui loodusele meie ümber. Rohealade planeerimisel lähtume tänapäevastest liigirikkust toetavatest põhimõtetest ja paneme suuremat rõhku lillemuru, rohttaimede ja põõsaste osakaalule haljasaladel. Väikesed, läbimõeldud ja kogukonda kaasavad sammud parandavad meie elanike igapäevaelu ning hoiavad Viimsi erilise merelise ja looduskeskkonna elus.
- Kõiki Viimsi valla arenguid ja arendusi vaatame läbi rohelise ja keskkonnahoidliku filtri
- Säilitame ranna ehituskeeluvööndi ja avame kallasrajad!
- Rohealad on säilinud ka kaitsealast välja jäävatel
rohevõrgustiku maadel, nende sihtotstarvet üldplaneeringus ei muudeta.
- Jälgime regulaarselt inimtegevuse mõju keskkonnale. Uurime valla maastikukaitsealade seisundit ja rakendame aktiivsema jälgimise, eesmärgiga hoida ja parendada kaitsealade seisundit.
- Säilitame rohealad ja väldime kõrghaljastuse langetamist
elamukvartalite vahel, et ära hoida nn "kuumasaarte" teket. Toetame
KÜ kõrghaljastuse rajamisel KÜ alale projektiga ”1 puu aastas”.
- Muudame Viimsi valla kaunimaks. Istutame võimalusel kõrghaljastust ja hekke, et varjata elukeskkonnas visuaalselt häirivaid elemente ning samas soodustada lindude pesitsemist. Muuga aadressil Kasekännu tee 15 asuva alajaama ümber rajame rohelise heki.
- Säilitame ja toetame unikaalse ranna- ja saarekultuuri hoidmist ja arendamist Viimsi valla saartel (Prangli, Naissaar, Aksi, Keri jt)
- Koostöös RMK-ga on tervise ja matkaradadele rajatud puhke- ja grillialad ning õuesõppepaigad. Arvestame 8-80 printsiibiga ning paigaldame pinke ja puhkekohti tervise ja metsaradade äärde.
- Anname välja Viimsi Valla territooriumi matkaraja kaardi mõõtkavas 1:25 000, et kõik maastikukaitsealad ja muud valla vaatamisväärsused oleksid kõigile kergesti leitavad ja ligipääsetavad.
- Prangli Kool ja Viimsi Teaduskool teevad koostööd keskkonnahariduse populariseerimisel. Prangli kooli juurde on rajatud loodusõppe rada.
- Viimsi vallas on kogukonnaaedade võrgustik.
- Viimsi valla elanik saab sorteeritud jäätmeid Viimsi jäätmejaamades tasuta ära anda. ”Suve viimsilastele” on loodud võimalus sorteeritud jäätmete tasuta andmiseks jäätmejaama kord aastas.
- Kaasame kogukonda keskkonnasõbralike valikute tegemisel ja nõustame KÜ sobivate lahenduste leidmisel prügi rohkuse vähendamiseks.
- Kooli ja lasteaiatoit on maitsev ja toetab tervislike toitumisharjumiste kujundamist. Vald koostöös valla haridusasutuste toitlustajaga võtab tarvitusele meetmed, et vähendada toidukadu ja toidujäätmeid
- Soodustame ressursside jätkusuutlikku kasutust ja toetame ringmajanduse projekte. Alternatiivina lineaarsele majandusmudelile, loome paremaid võimalusi biojäätmete komposteerimiseks kodudes, suurendame tekstiilijäätmete konteinerite arvu, toetame kasutatud riiete ja muude tarbeesemete vahetusvõimalust ja tekstiili taaskasutust.
Turvaline VIIMSI
Kriis, olgu see õnnetus sadama territooriumil või tööstuspiirkonnas, looduskatastroof, epideemia, energiakriis või võimalik sõjaoht, mõjutab rohkem või vähem meid kõiki. Vallavalitsusel on oluline roll kriisivalmiduse suurendamisel, elanike turvatunde loomisel ja kriisiteadlikkuse suurendamisel. Ohu realiseerumise korral on meie peamine ülesanne aidata oma inimesi ja tagada nende julgeolek ning hakkamasaamine. Kõik keerulised olukorrad aitab lahendada hea ja läbimõeldud koostöö seda nii kohaliku omavalitsuse ja riigi kui ka kohaliku kogukonna tasandil. Kui omavalitsus ja riik tegelevad kriisreguleerimisega, siis kriisiolukorras peab igaüks olema valmis enda ja oma pere jaoks ise lahendusi leidma ning need ette läbi mõtlema. Kriisiks valmis on inimene, kes on valmistunud – ta teab, et tal on olemas vajalikud varud, kuidas ohuolukorras käituda ning millised ohuteavituskanaleid usaldada ja kasutada.
Laste turvalisus on meie prioriteet. Ükski laps ega täiskasvanu ei pea kartma vääritut, sobimatut ega solvavat kohtlemist kaaslaste, kolleegide, juhendajate või avalikkuse poolt. Viimsi vallas kehtib nulltolerants laste väärkohtlemise, sealhulgas laste seksuaalse väärkohtlemise suhtes. Viimsi vald on turvaline ja avatud kõigile, sõltumata soost, päritolust, rassist, usutunnistusest, vanusest, puudest või seksuaalsest sättumusest.
- Korraldame kriisivalmiduse nõustamis- ja teavitustegevust: viime läbi koolitusprogrammid koolides ja täiskasvanutele, koostöös korteriühistute ja külakogukondadega. Pöörame erilist tähelepanu haavatavamatele sihtrühmadele, erivajadusega inimestele ja üksi elavatele eakatele. Teeme kriisivalmiduse osas kodunõustamist.
- Viime koostöös jõustruktuuridega läbi Viimsi elanikele elementaarsete ellujäämisoskuste infokampaania ning informeerime elanikkonda, kuidas valmistuda ja mida varuda võimalikes hädaolukordades, et toime tulla vähemalt seitse päeva elutähtsa teenuse katkemise korral.
- Hingehoid on oluline osa Viimsi kriisivalmidusest. Kriisiolukorras vajavad inimesed lisaks füüsilisele abile ka vaimset ja hingelist tuge, mis aitab neil raskustega toime tulla. Loome Viimsi valla kriisimeeskonda professionaalse hingehoidja ametikoha, kes toetab nii abivajajaid kui ka eesliinitöötajaid, aidates ennetada läbipõlemist ja säilitada inimlikku väärikust ka kõige pingelisemates olukordades.
- Viimsis asuvad avalikud varjumiskohad Haabneeme ja Viimsi alevikus. Soodustame ja toetame uute varjumiskohtade ehitamist. Anname nõu ja toetame olemasolevate hoonete kohandamine varjumiskohtadeks ja suurendame korterelamute varjumise võimekust. Anname nõu ja toetame korterelamute keldrite kohandamist varjumiskohtadeks. Kohustame kinnisvara arendajaid rajama uute hoonete ehitamisel ka varjumiskohta.
- Peatame Muuga sadama laiendamise Viimsi valla territooriumil. Viimsi vallal peab jääma kaalutlusõigus keelustada Muuga sadamas ohtliku ammooniumnitraadi või muude kemikaalide käitlemise osas. Jälgime Muuga sadama tegevuse turvalisust toetades Viimsi valla riskianalüüsile.
- Jälgime Muuga sadama ja muude Viimsi asuvate tootmisettevõtete tegevuse mõju Viimsi valla territooriumil asuvate külade õhukvaliteedile.
- Vaatame hetkel kehtivad Viimsi valla territooriumil väljastatud saaste- ja tegevusload ning rakendame vajadusel meetmeid inimeste tervise kaitseks ja loodusele ohtude ja reostuse ennetamiseks.
- Lähtume keskkonna kujundamisel ja planeerimisel kuritegude ennetamise ja kriminaalse käitumise ärahoidmise meetodist (Crime Prevention Through Environmental Design (CPTED)).
- Lõpetame koostöös eraomanikega vandaalitsemise ja ohtlikud olukorrad mahajäetud hoonetes. Kui kokkuleppele ei jõuta, esitame ettekirjutused ning vajadusel algatame hoonete sundlammutamise.
Sotsiaalne turvalisus
- Loome ja arendame koostöös lasteaedade, koolide, spordiklubide, eakatekodude, politsei ning teiste osapooltega laiapõhjalise spetsialistide ja asutuste võrgustikku, et märgata koduvägivalda võimalikult varakult ning reageerida sellele kiiresti ja tõhusalt. Tagame koduvägivalda kogenud täiskasvanutele ja lastele nõustamise ja vaimse tervise teenused
- Korraldame lõimumistegevuste programmi, et paremini integreerida mitte-eestikeelset elanikkonda ning kaasata neid kogukonda.
- LGBT+
inimesed on kogukonna lahutamatu osa, ning nende heaolu on osa meie kõigi
heaolust.
- Loome vallavalitsuse juurde süsteemse hingehoiu teenuse, mis on tasuta kättesaadav kõigile vallaelanikele. Vaimsed ja hingelised raskused, keerulised peresuhted, erivajadusega pereliikme hooldus, töökaotus või eksistentsiaalsed kriisid ei pruugi olla nähtavad, kuid mõjutavad otseselt inimese ja kogu kogukonna heaolu. Hingehoidja aitab ennetada sotsiaalset isolatsiooni, toetab inimeste vaimset tasakaalu ning loob silla ka usuliste ja kultuuriliste erinevuste mõistmiseks.
- Suurendame vallavolikogu ja ametnike teadmisi võrdsest kohtlemisest ja inimõiguste edendamisest, kaasates sellesse ka vastavaid organisatsioone ja huvigruppe. Volikogu liikmetel on eeskujuroll. Korraldame volikogu liikmetele kursuse viisakast ja sallivast käitumisest ja kommunikatsioonist.
Turvaline liikumine
-Suurendame liiklusjärelevalvet Viimsi põhilistel teedel (Randvere tee, Rohuneeme tee, Reinu tee, Leppneeme tee, Pärnamäe tee, Aiandi tee ja Muuga tee). Koostöös riigiga paigaldame kiiruskaamerad ja rakendame meetmeid joobes juhtimise tõkestamiseks ning liikluse rahustamiseks. Võtame tarvitusele abinõud, et võtta vastutusele ohtlikult kihutavad mootorratturid ning teiste uute liiklusvahendite kasutajad.
- Eelistame avaliku transpordi kasutamist isikliku auto ees.
- Tagame teede ehitusel liiklusturvalisuse, me ei ehita sirgeid teid, väldime kihutamist.
- Alustame läbirääkimisi Politsei- ja Piirivalveametiga, et Viimsi vald saaks kaasatud abipolitseinike igapäevatöösse. Toetame abipolitseinike värbamist ja nende rakendamist Viimsis.
- Teeme transpordiametile ettepaneku liikluse rahustamiseks ning metsloomade heaolu arvestades luua Haabneeme-Randvere vahelisel teelõigul kiirusepiirang 50km/h. Haabneeme ja Randvere tiheasusalal loome kiiruspiirang 40km/h. Sisekvartalites tekitame õuealad.
- Parandame valla kergliiklusteede võrgustikku, et tagada kergliiklejatele katkematu ja autoliiklusest eraldatud liikumine, minimaalse arvu ülekäikude ja äärekivide ületamisega. Loome tervikliku kergliiklusteeühenduse Leppneemega. Rajame kergliiklustee ühenduse Haugi tee bussipeatusest Tammneeme kaudu Leppneemeni, et jätkata ja lõpule viia kergliiklustee, mis seob Haugi tee bussipeatuse Tammneeme ja Leppneemega. Alustame planeeritud lõikude eeltööde ja turvalisuse hindamisega.
- Koostame Viimsi rattastrateegia, mille sihiks on loogilise, turvalise ja mugava rattateede võrgustiku arendamine aastaks 2030. Rajame rattaparklad avalike hoonete ja sõlmbussipeatuste juurd. Toetame korteriühistuid rattamajade rajamisel. Loome koostöös politsei, koolide ja lasteaedadega liiklusõppe programmi haridusasutustele.- Parandame koostöös Tallinna Transpordiameti, naaberomavalitsuste ja Põhja-EestiÜhistranspordikeskusega ühendusi Viimsi, Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Maarduga. Võtame eesmärgiks oluliselt tihendada liini nr 38 graafikut.
- Koos külakogukondadega analüüsime ja arendame Viimsi valla siseste bussiliinide marsruute ja graafikuid, et tagada inimestele võimalus liikuda bussiga kõigi valla külade vahel mõistliku aja jooksul. Eesmärk on, et kõik vallasisesed vahemaad oleks võimalik läbida vähem kui ühe tunniga.
- Täiendame valla bussiliinide võrku ning otsime lahendusi kitsaskohtadele, näiteks vajadusele tagada parem ja sagedasem bussiühendus Muuga ja Muuga sadama ning Randvere, Haabneeme ja Viimsi vahel. Uurime võimalust luua lisaliin ringmarsruudiga: Muuga / Muuga sadam – Randvere – Tammneeme – Leppneeme – Kelvingi – Püünsi – Rohuneeme – Pringi – Haabneeme – Viimsi – Lubja.
- Täiendame valla bussiliinide võrku ka nõudepõhiste transpordilahenduste abil.