Üldplaneering ja selle tähtsus
Antoon van Rens, kandidaat 101

Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse pikaajaline ja strateegiline ruumilise arengu plaan, mis määrab, kuidas kasutada valla või linna maad järgmise 10–15 aasta jooksul. See aitab kujundada piirkonna tulevikuvisiooni – näiteks otsustada, kas Viimsi arendada linnaelamute ja töökohtade keskuseks või säilitada rohelise aedlinna karakter. Üldplaneeringus määratakse, kuhu võib ehitada elamuid, äri- ja tööstushooneid, puhkealasid, millised alad jäävad looduskaitse alla, kuidas arendada teede- ja tänavavõrku ning kuhu kavandada koolid, lasteaiad ja spordirajatised.

Üldplaneering on oluline, sest see loob raamistiku detailplaneeringutele ja igapäevastele ehitusotsustele, tagades kooskõla piirkonna strateegiliste eesmärkidega. Detailplaneering on konkreetse maa-ala täpne ehitus- ja kasutusplaan, mis määrab hoonete asukoha, kõrguse, haljasala ja tehnovõrkude lahenduse ning peab olema üldplaneeringuga kooskõlas.

Päris kõike ei saa ka ise otsustada. Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kõrgema tasandi planeeringutega, sealhulgas riikliku ja maakonnaplaneeringuga, ning erinevate seaduste ja strateegiatega, näiteks looduskaitse, muinsuskaitse, liiklus- ja keskkonnaseadustega. See tagab, et kohaliku arengu plaanid on kooskõlas riiklike huvide ja seaduslike nõuetega.

Hierarhias asub üldplaneering maakonnaplaneeringu alusel kohaliku tasandi juhtplaneeringuna, detailplaneeringud koostatakse üldplaneeringu alusel ja täpsustavad konkreetsete kruntide ning objektide lahendusi.

Viimsi valla kehtiv üldplaneering on kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11. jaanuari 2000. aasta otsusega nr 1 ja on seega olnud kehtiv üle 20 aasta. Aja jooksul on tekkinud vajadus selle ajakohastamiseks, et arvestada muutunud elamistingimusi, keskkonnanõudeid ja arenguvajadusi. Seetõttu oleme algatanud uue üldplaneeringu koostamise, mis arvestab kaasaegseid planeerimispraktikaid ja kogukonna ootusi.

Vanas üldplaneeringus planeeriti Viimsi valla elanikkonna kasvuks kuni 13 000 inimest. Aastate jooksul on üldplaneeringut korduvalt muudetud ning tänaseks on elanikkond tõusnud 25 000 elanikuni. See paneb surve alla olemasolevat taristut – teed, lasteaiad, koolid jms.

Valla elanikkonna kiire kasv paneb ka Viimsi veevarusid surve alla. Viimsi joogivesi on kõrge kvaliteedi ja maitsega põhjavesi, kuid see ressurss on piiratud. Kui vett pumbata liiga palju, võib merevesi tungida põhjaveekihti, põhjustades joogivee sooldumist. Seetõttu on vee tarbimine piiratud ning elanike arvu kasvu ei saa lubada üle kriitilise piiri.

Lisaks taristu ja veeressursside koormusele on kolmas väljakutse, mida uue üldplaneeringuga püüame lahendada, Viimsi elanikkonna demograafiline tasakaal. Rahvastikupüramiidi vaadates näeme, et enamik Viimsi elanikke on vanuses 35–55 aastat. Need inimesed on enamasti noorte peredena kolinud Viimsi valda viimase 20 aasta jooksul. Kõrgete kinnisvarahindade tõttu ei suuda praegused noored pered enam Viimsis eluaset lubada, mistõttu noorte perede osakaal vallas on tugevas langustrendis.

See olukord seab meile väljakutseid: lasteaiakohtade vajadus on hakanud vähenema ning mõne aasta pärast väheneb ka algkooli laste arv. Kümne aasta pärast vajame rohkem sotsiaalset taristut, mis oleks suunatud eelkõige vanematele inimestele. Kui lubaksime praegu juurde ehitada elamuühikuid, suurendaksime veelgi elanike arvu, kelle vanus jääb 35–55 aasta vahele. Uute elamukvartalite planeerimisel tuleb arvestada, millises vanuserühmas vajame Viimsis tulevikus elanikke.

Üldplaneering on teema, mis võib olla keeruline kõigile, kes sellega igapäevaselt ei tegele. Informatsiooni maht on suur ning dokumentide ja huvitatud osapoolte rägastikus on keeruline orienteeruda. Samas soovime väga, et kõik Viimsi elanikud saaksid kaasa rääkida ja oma arvamust avaldada. Ainult koostööd tehes saavutame parima tulemuse. Teema avamiseks tegime podcasti, loodetavasti on see Viimsi elanikele abiks.

Vali Viimsi – roheline ja tasakaalustatud areng

Meie seisukoht on, et Viimsi peab jääma roheliseks ja olema targalt planeeritud. Kehtestame uue üldplaneeringu, mis tagab valla territooriumi tasakaalustatud ruumilise arengu rohelise aedlinnana.

Vallaarengu kavandamisel peame arvestama rahvastiku suuruse, veevarude ja infrastruktuuriga, et vältida üleelamuarendust. Kõik detailplaneeringud peavad olema kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ning arendusi hindame keskkonnasõbraliku prisma kaudu. Detailplaneeringu algatamine on läbimõeldud ja järgib üldplaneeringu põhimõtteid mere- ja looduskeskkonna kaitsel. Rohealad on säilinud ka kaitsealast välja jäävatel rohevõrgustiku maadel ning nende sihtotstarvet üldplaneeringus ei muudeta.

Avaliku ruumi kvaliteeti määrab tasakaal eri osade vahel. Viimsi avalik ruum peab arvestama võrdselt kõigi inimeste vajadustega, sõltumata soost, vanusest või võimetest.

Pooldame valla eri asulate tasakaalustatud arengut ning suuname investeeringuid ka keskusest kaugematesse piirkondadesse. Meie eesmärk on tõsta kohaliku elu kvaliteeti ja kaasata külade kogukonnad otsustusprotsessi. Selleks korraldame külakoosolekute sarja ning koostame koos kogukondadega iga küla prioriteetsete tegevuste ja investeeringute nimekirja.

Puhkuseks ja kvaliteetseks vaba aja veetmiseks arendame läbimõeldud rekreatsioonialasid. Lapsed, eakad, lapsevankriga vanemad, ratastooliga liikujad ja jalgratturid on liikluses kõige haavatavamad – nende turvalisus on meie prioriteet. Sõiduteede rajamine ja hooldus on olulised, kuid ei tohi tulla teiste liikumisviiside arvelt. Taristu ja liikluskorralduse planeerimisel rakendame 8–80 printsiipi, mille kohaselt on avalikus ruumis liikumine turvaline nii 8- kui ka 80-aastastele.

Vali Viimsi programm 2025